Eesti meediaski kajas veebruaris uudis ELi–Jaapani kaubanduslepingu ehk ametliku nimega majanduspartnerluslepingu (EPA) jõustumisest. Täiesti teenitult väärib teema pikemat selgitust, kirjutas Välisministeeriumi VAO peadirektor Jüri Seilenthal.
Eesti on kaubanduses lahutamatu osa Euroopast ja Jaapan on meie 11. kaubanduspartner väljapool ELi. Üle saja firma ekspordib Jaapanisse ja see eksport toetab Euroopa Komisjoni arvestuste kohaselt pea 2 500 töökohta Eestis. Seda juba täna.
Miks on see oluline?
Aga alustagem üldisemast. EPA nimigi ütleb, et see on laiem, kui vaid kaubandust puudutav – näiteks kinnitatakse Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi esimest korda ka kaubandusleppes. Nagu ka tööjõu õigusi ja tarbijakaitsereegleid. See võrdsustab turutingimused ka omavahel ja osundab võrdsele partnerlusele. EK President Junckeri sõnul saadavad EL ja Jaapan sellega ka laiema sõnumi avatud ja õiglase kaubanduse toetuseks.
Uus vabakaubandusala saab hõlmama 635 miljonit tarbijat (ja globaalses mõttes väga rikast tarbijat) ning pea kolmandikku maailmakaubandusest, olles sellega ka süsteemselt oluline de facto kaubandusreeglite kehtestaja ajastul, mil senised mitmepoolsed kaubandusreeglid on seatud tõsise kahtluse alla. See toob Jaapani ja Euroopa rahvad üksteisele lähemale kui ei kunagi varem.
Kitsamalt majanduslikust aspektist toon kõigepealt esile ühtsema reeglistiku – nt standardid autodele ühtlustatakse, miska ei pea kumbki pool tulevikus näiteks teise poole autosid uuesti oma turu tarbeks vastavushindama. Sama puudutab ka toiduainetesektorit.
Mida see tähendab ettevõtjale?
Leping tühistas tariifid 97% kaupadest, mida EL ekspordib kas kohe või alandab lähemate aastate jooksul – seega võiks seda kutsuda peaaegu vabakaubanduslepinguks sõna otseses mõttes. Arvestuslikult säästavad Euroopa eksportijad tariifidelt ca miljardi aastas. Eesti osa sellest on 2 miljonit. Otsene sääst on aga küllap isegi vähemtähtis kui oluliselt laienenud võimalused, nimelt võivad mõned Eesti tooted, mida me ei oska arvatagi osutuda nüüd, madalamate või tühistatud tariifide tõttu Jaapani turul konkurentsivõimelisteks. Meie eksport seni on olnud ca 70 miljardit eurot aastas ning sellel on potentsiaali kasvada oluliselt (mõned aastad tagasi jõustunud ELi–Korea lepingu analoogia alusel isegi poole võrra) mõne aastaga. Kaudseid mõjusid võib ilmneda veelgi – näiteks kaovad ELi-poolsed tollid Jaapani autodele (seni 10 protsenti) järgneva 7 aastaga, nii ongi 1. veebruarist toll 8,8 protsenti ning langeb järgnevatel aastatel – sellega peaks Jaapani autod muutuma ka Eestis vastavalt odavamaks (eeldusel, et müüjad säästu «edasi annavad» tarbijatele), mis teravdab ka konkurentsi ja võib sundida ka teisi automüüjaid hindu madaldama, mis lõpuks on tarbija huvides.
Tekib ka ligipääs Jaapani riigihangete turule, sh ka kohalike omavalitsuste ehk 54 suurima linna tasandil. Võib alati küsida, kas meil oleks ettevõtteid, keda see huvitaks. Täna võib-olla ei ole, aga homme juba võib olla, samuti võib olla Eesti ettevõtja allhankepartneriks mõne ELi riigi firmale, kes saab nüüd ligipääsu laiemale turule.
Oluline on siin mõista, et riik ei saa isegi teada, millised Eesti tooted nüüd endale turu leiavad uutes tingimustes – ettevõtjad saavad seda ise avastada ning võtta leppest Jaapaniga maksimum nagu kaubandusvolinik Malmström soovitab. Saame ka peatselt informatsiooni, kuidas lepe on rakendunud, sest vastav esimene ühiskomisjon kohtub juba aprillis Brüsselis. Midagi jääb meie majandussuhetes ka tulevikuks: investeeringute kaitse ja vaiete lahendamise üle läbirääkimised jätkuvad lähikuudel.
Eesti panustas läbirääkimiste protsessi käigus ELi liikmena aktiivselt alates mandaadi arutamisest ELi seisukohtade kujunemisse ning eriti Eesti ELi nõukogu eesistumisperioodil 2017 sügissemestril, mil läbirääkimised olid otsustavas lõpufaasis. Leping on ka hea näide sellest, kuidas ja mida suudab Euroopa tervikuna palju rohkem saavutada kui liikmesriigid ükshaaval.
Allikas: Postimees