Kultuurisuhted

Jaapani-Eesti kultuurisuhted

 

Jaapanis on Eesti kultuurist hinnatuimad koorilaul ja animatsioon. Jaapani tunnustusi on pälvinud mitmed eesti kultuurivaldkonna esindajad – Tiia Ester Loitme ja Rein Raud Tõusva Päikese ordenid; Arvo Pärti tunnustas Jaapani kunstiühing kultuuripreemiaga „Premium Imperiale“, mida kultuurivaldkonnas loetakse samaväärseks Nobeli preemiaga.

Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi ning Anu Tali. Esile saab tuua Kanazawa sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi koostööd, mille tulemusena esines 2013.aastal Kanazawa sümfooniaorkester Tallinnas ja Narvas ning kammerkoor Voces Musicales Kanazawas. Helilooja Urmas Sisaski muusikat on Jaapanis esitatud nii 2014 kui 2015 aastal. Jaapanis on sage külalisesineja Vox Clamantis, esinedes Jaapani suurimal klassikalise muusika festivalil  La Folle Journée au Japon. Alates 2015.aasta veebruarist on Paavo Järvi NHK sümfooniaorkestri peadirigent. Eredaid hetki pakkus muusikahuvilistele Eesti Rahvusmeeskoor, kelle 2018. aasta kontserditurnee hõlmas kümmet linna ning Tokyos esineti koos NHK sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel. Mitmeid kordi on Jaapanis esinenud folkmuusikud Mari Kalkun ja Curly Strings. 2018. aastal teostus esmakordselt Eesti-Soome ühisprojekt FinestSounds, mille raames esinesid Jaapanis mitmed eesti muusikud. 2019. aastal on Jaapanis kontsertturneel Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel.

Eesti animafilmid kõnetavad jaapanlasi. 2018.aasta Hiroshima animafestivalil oli Eesti fookus ning esitleti enam kui 300 eesti animafilmi. Eesti osaleb aktiivselt ka Jaapanis korraldatavatel EL filmifestivalidel ja nii on jaapanlasteni jõudnud ka eesti uuemad mängufilmid. 2019. aastal esitleme mängufilmi „Seltsimees laps“.

Tunnustada tuleb Eesti Kunstimuuseumi pikaajalist koostööd Jaapaniga, mille tulemusena esitlesime 2018. aastal Kaljo Põllu Eesti mütoloogilist muinasmaailma tutvustavat graafikanäitust Okuni pühamus. 2019.aastal tutvustame sama näitust Jaapanis Saku linna Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Erinevaid kultuurivaldkondi tutvustas 2018. aastal toimunud Eesti festival Jaapanis, kus esinesid meie folkmuusika tipud Trad.Attack!, Curly Strings, Mari Kalkun ning esitleti eesti disainerite Merle Suurkase, Liisa Kallami (Emma Leppermanni stuudio), Mare Kelpmani, Stella Soomlaisi, Anneli Tammiku ja Kairi Lentsiuse loomingut.

Kultuurist rääkides ei saa ka spordist mööda vaadata. 2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks. 2010. aastal 31. märtsil omistati Kaido Höövelsonile alias Barutole, Ozeki tiitel, mis on sumo kõrgliiga teine auaste. Toyota rallitiimi liikmete Ott Tänaku ja Martin Järveoja nimed ei vaja tutvustamist ei Eestis ega Jaapanis. 2020. aasta Tokyo olümpiamängudeks aitab eesti sportlasi valmistuda Saku linn Jaapanis.

Jaapani kultuur jõuab omakorda Eestisse.

31.juulil 2011.a. avati Kadrioru pargis Jaapani aed, kuhu on paigutatud ka Jaapani Hiroshima Rahukivi Assotsiatsiooni poolt president Toomas Hendrik Ilvesele kingitud Hiroshima rahukivi. Festivalil „Orient“ on esinenud mitmed kuulsad Jaapani taiko-trummide ansamblid. Alates 2015.aastast mängib ERSO koosseisus Jaapani viiuldaja Nina Kawaguchi. Teater Vanemuine on võõrustanud mitmeid Jaapani artiste. Eesti Kunstimuuseumis on toimunud mitmeid tuntud jaapani kunstnike näitusi. Traditsiooniliselt on jaapani filmikunst esindatud PÖFFil ja lisaks toimub juba aastaid jaapani animafestival JAFF. Jaapani kultuuri, sh tantsukunsti, muusikat, kirjakunsti ja toidukultuuri, pakub Vaba Lava programm „Jaapani Kuldne Nädal“.