Eesti ja Jaapani suhted 100

2021. aastal tähistame Eesti ja Jaapani ametlike suhete 100. aastapäeva. Jaapan tunnustas 26. jaanuaril 1921 Liitlaste Kõrgema Nõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure. 

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Jaapani suhete ajajoone. See on kergelt sirvitav ajalooliste fotode, dokumentide ja artiklite galerii, mis annab ülevaate riikidevaheliste suhete  olulisematest ja põnevamatest hetkedest 100 aasta vältel.

NB! Jaapani nimed on kirjutatud jaapani keele reeglite järgi: perekonnanimi eesnimi.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

KOOSTAJAD:

Kirill Jurkov (Tartu Ülikooli riigiteaduste üliõpilane) ja Ene Selart (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi lektor) 

Eesti suursaatkond Tokios

Eesti välisministeerium

Eesti ja Jaapan - 100 aastat sõprust.

1804-1905
Proloog
Eesti ja Jaapani suhete sünniks võib pidada A. J. von Krusensterni ümbermaailmareisi aastatel 1803-1806, mille käigus külastati ka Jaapanit. Eesti ajaloo kulgu ja keerdkäike arvestades on tegemist väga märgilise algusega: Eestis sündinud ja kasvanud baltisakslane, kes oli elupõliselt Tsaari-Venemaa laevastiku teenistuses, sai kahe maa vahelise kokkupuutepunkti loojaks.

Laiemalt jõuab Jaapan eestlaste teadvusesse 19. sajandi keskpaigas kooliõpikute, maakaartide ja ajalehtede kaudu. Perno Postimehe toimetaja J. V. Jannseni sulest pärineb esimene artikkel Jaapani kohta eestikeelses ajakirjanduses 1857. aastal, kus kurdetakse, et see maa on küll ilus ja rikas ning rahvas terane, aga elanikud sünnivad ja surevad seal “paggana pimmedusses”. Järgnevalt on kodueestlastele Jaapani vahendajateks peamiselt eesti meremehed, kes ajalehtedes avaldatud reisikirjades selle eriskummalise maa kohta mitmesuguseid teateid kirjutavad ning ka kodustele lugejatele õpetussõnu jagavad, mida võiks Jaapani eeskujul paremini teha.

Eesti ja Jaapani vaheliste suhete  üks kõrghetki on Vene-Jaapani sõja aastad 1904-1905, mil ligi kümme tuhat eesti meest kaugele lahingutandrile saadetakse. Ei varem ega hiljem pole Jaapan olnud igapäevaselt nii paljude eestlaste keeles ja meeles. Nendest kahest sõja-aastast on tänaseks kirjalikku tunnistust andmas vaid eestikeelsed ajalehed: pea igas lehenumbris ilmusid siis uudised lahingutest ja teated olukorrast Jaapanis, aga ka kirjeldused jaapani kommetest, kultuurist, ajaloost ning kõige vahetumate sõnumitena eestlaste kirjad kodustele kaugelt võitlusväljalt.

Ene Selart (Tartu Ülikool)

28.05.1918
Eesti esinduse esimene teadaolev kontakt Jaapani esindusega Jaapani suursaadik Chinda. Foto: Wikipedia
Eesti välisdelegatsioon külastas Jaapani suursaadikut Londonis Chinda Sutemi’t. Eesti delegatsioon palus Jaapanil tunnustada Eesti võimu legitiimsust ja iseseisvust. Ühtlasi küsiti Jaapanilt toetust Pariisi rahukonverentsil osalemiseks.
27.12.1918
Ametlik memorandum Jaapani esindusele Ants Piip palub Jaapani saadik Chinda’lt sõjalist abi. Foto: ERA.1583.1.49
Ants Piip ja Jaan Tõnisson esitavad Jaapanile memorandumi, milles küsivad abi võitluses nõukogude võimuga.
02.06.1919
De facto tunnustamine Dokument Eesti, Läti ja Gruusia valitsuste de facto tunnustamise kohta. Foto: JMFA.1.4.3.0.5.20
Jaapani valitsus eesotsas peaminister Hara Takashi’ga tunnustab de facto Eesti Vabariiki.

Artikkel Jaapani valmidusest Eestit de facto tunnustada. (Allikas: Ajaleht Waba Maa 21.03.1919, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19190321.1.1)

Artikkel Jaapani valmidusest Eestit de facto tunnustada. Foto: Ajaleht Waba Maa 21.03.1919,
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19190321.1.1

15.06.1919
Jaapani kindralstaabi ohvitser külastab Eestit Artikkel Komatsubara Eestisse saabumise kohta. Foto: Ajaleht Waba Maa 16.06.1919, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19190616.1.1&srpos=2&e=--1918---1921--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-jaapani+k%c3%bclaline------------
Eestisse saabub Jaapani kindralstaabi ohvitser kapten Komatsubara Michitarō, kes nimetati 02.06.1919 Jaapani esindajaks Eestis.
26.03.1920 tunnustas Eesti Komatsubara’t Vabadusristi I liigi 2. järguga.
september 1919
Eesti huve Jaapanis esindab esmalt Soome saadik Prof Ramstedti kinnitus Eesti huvide esindamise kohta Jaapanis. Foto: ERA_957_11_158
Eesti valitsus nimetab mitteametlikult Eesti huve Jaapanis esindama Soome saadiku prof G. J. Ramstedti, kes oli Tokios kuni 1923. aastani.

Kirjavahetus Eesti saatkonnaga Helsingis Eesti huvide kaitsest Jaapanis. Kolmandal fotol prof Ramstedti kinnitus Eesti huvide esindamise kohta Jaapanis. (Allikas: ERA.957.11.158)

Kirjavahetus Eesti saatkonnaga Helsingis Eesti huvide kaitsest Jaapanis. Kolmandal fotol prof Ramstedti kinnitus Eesti huvide esindamise kohta Jaapanis. (Allikas: ERA.957.11.158)

Kirjavahetus Eesti saatkonnaga Helsingis Eesti huvide kaitsest Jaapanis. Kolmandal fotol prof Ramstedti kinnitus Eesti huvide esindamise kohta Jaapanis. Foto: ERA.957.11.158

25.02.1920
Esimene teadaolev äridiplomaatia kontakt Paul Kulli kiri Ants Piibule. Foto: ERA_1583_1_49
Üks esimesi katseid luua Eesti ja Jaapani vahel majanduslikke kontakte. Yokohamas elav eestlane Paul Kull saadab Eesti esindajale Suurbritannias Ants Piibule kirja, kus avaldab valmisolekut osta ettevõtte nimel Eestist toorainet (eelkõige kaseiini ja lina) ning saata Jaapanist masinaid ja tööstustooteid.

Paul Kulli visiitkaart. (Allikas: ERA.1583.1.49)

Paul Kulli visiitkaart. Foto: ERA.1583.1.49

26.01.1921
Eesti Vabariigi tunnustamine de jure Jaapan tunnustab Eesti Vabariiki de jure. Foto: ERA_957_11_33
Jaapan tunnustab Liitlaste Kõrgema Nõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure. 08.03.1921 lisas Jaapani suursaadik Pariisis vikont Ishii Kikujirō kirja Eesti tunnustamise kohta Jaapani valitsuse poolt. 29.04.1925 tunnustas Eesti Ishii’d Vabadusristi III liigi 1. järguga.

Jaapan tunnustab Eesti Vabariiki de jure. Teine lehekülg kirjast.(Allikas: ERA.957.11.33)

Jaapan tunnustab Eesti Vabariiki de jure. Teine lehekülg kirjast. Foto: ERA.957.11.33

1921
Jaapani diplomaatilise ja sõjalise esindaja määramine
Eestit külastavad Jaapani diplomaadid Ueda Sentarō ja Miyakawa Funao, et selgitada tingimusi alalise diplomaatilise esinduse rajamiseks Balti riikides. Pärast diplomaatide ettekannet välisministeeriumile nimetatakse Jaapani diplomaatiliseks esindajaks (agent diplomatique) Tallinnas Sasaki Seigo ja sõjaväeliseks agendiks (agent militaire) major Obata Toshishirō. Obata peatus Tallinnas Rüütli tn 12.
1921. aastal pidas Eesti plaane määrata Tokiosse charge d’affaires ja konsul, ent see ei realiseerunud. Jaapani esindus Tallinnas suleti 25.11.1922.

Rüütli 12. Foto: Vamps

01.03.1929
Eesti ja Jaapani vahel sõlmitakse viisakohustuse kaotamise kokkulepe Uudis viisade kaotamise kohta Eesti ja Jaapani vahel. Foto: Päevaleht 09.01.1929, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19290109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
Uudis viisade kaotamise kohta Eesti ja Jaapani vahel (Allikas: Päevaleht 09.01.1929).
14.02.1934
Eesti aukonsuli büroo avamine Verbaalnoot konsulaadi avamise kohta. Foto: ERA_957_3_520
Eesti saadik Varssavis Karl Robert Pusta annab Jaapani saadikule Itō Nobumi’le üle verbaalnoodi konsulaadi avamise kohta Dairenis. Jaapani valitsus annab nõusoleku 05.05.1934.
22.12.1934
Aukonsuliks nimetatakse Alfred Ruthe Alfred Ruthe. Foto: ERA_957_3_520
Aukonsulaat avati 22.12.1934. Konsulaarterritooriumi kuulusid Kwantungi Liisitud Territoorium ja Jaapan. Hiina ja Manchukuo alad sinna ei kuulunud. Ruthele anti õigus passide pikendamiseks ja viisade väljastamiseks.
21.06.1934
Eesti-Jaapani vaheline kaubanduslik kokkulepe Eesti-Jaapani kaubandusliku kokkuleppe kinnitamise seadus. Foto: Riigi Teataja, nr 61, 20. juuli 1934, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19340720.2.4
Varssavis sõlmitakse nootide vahetamise teel Eesti-Jaapani vaheline kaubanduslik kokkulepe, mis kinnitatakse 06.07.1934 riigivanema dekreediga.

Eellugu

28.02.1928 esitas Jaapan Varssavi saatkonna kaudu Eestile kaubanduslepingu projekti. Projekt põhines Jaapani 1925. aasta lepingul Tšehhoslovakkiaga. 27.08.1928 edastas Eesti saadik Varssavis Otto Strandman Jaapanile vastuettepanekud. Läbirääkimised venisid 1930. aasta sügiseni, kui lõpuks jõuti kooskõlastatud tekstini. Esialgu jäeti leping siiski alla kirjutamata.

1935
Jaapani aukonsuliks Eestis nimetatakse Voldemar Puhk Jaapani aukonsul Voldemar Puhk. Foto: EFA_232_A_70_72
Jaapani valitsus teatas Voldemar Puhki (1891-1937) määramisest aukonsuliks 10.07.1935. Konsulaat asus aadressil Vabaduse pst 5, Tallinn. Puhk suri 03.05.1937.

Voldemar Puhki volikiri (Allikas: EFA.10.4-1257)

Voldemar Puhki aukonsuli patent. Foto: EFA.10.4-1257

24.02.1937
Sakuma Shin määratakse Jaapani saadikuks Tallinnas Jaapani saadik Sakuma Shin Kadrioru lossis. Foto: EFA_124_A_12_12
20.05.1937 esitab Sakuma oma volikirjad. Sõjaväeatašeena oli Eesti eest vastutav Onodera Makoto. 15.09.1938 tunnustas Eesti Sakuma’t Valgetähe I klassi teenetemärgiga.

Jaapani saadik Sakuma Tallinnas hotell Palace’i ees (Allikas: EFA.2.0-27473)

Jaapani saadik Sakuma lahkumas hotell Palace´ist, et minna Eesti Vabariigi riigivanemale K. Pätsile volitusi esitama. Vasakul saadik Sakuma, keskel Jaapani sõjaväeatašee Onodera ja paremal Välisministeeriumi protokolliülem Sarepere. (20.05.1937). Foto: EFA.2.0-27473

1937
Sõjaväeatašee Onodera Makoto Raamatu “Kindral, kes ei soovinud sõda” (2007) esikaas. Foto: https://www.raamatutuba.ee/et/a/kindral-kes-ei-soovinud-soda.-makoto-onodera-%E2%80%93-jaapani-sojavaeatasee-riias-tallinnas-ja-stockholmis
Suvel 1937 külastas Eestit Jaapani sõjaväeatašee Onodera Makoto. Tema abikaasa, Yuriko mälestuste järgi oli Onodera heades suhetes Eesti sõjaväeatašeega Lätis Villem Leopold Saarseni ja kolonel Richard Maasinguga. 09.05.1938 pälvis Onodera Eestilt Kotkaristi III klassi teenetemärgi.

 

 

oktoober 1937
Tammsaare viieosaline järjelugu “Jaapan ja jaapanlased” Järjelugu “Jaapan ja jaapanlased” ilmus 1937. aastal ajalehes “Waba Maa”, autoriks A. H. Tammsaare.
Kirjanik A. H. Tammsaare kirjutab ajalehes “Waba Maa” viieosalise järjeloo “Jaapan ja jaapanlased”.
märts 1938
Kirjaniku ja poliitikategelase Karl Ast'i reisikirjad Jaapanist Karl Asti artikkel ajalehes “Uus Eesti” 1938.
Karl Ast avaldas mitmeid reisikirju ning poliitilisi ja majanduslikke artikleid Eesti ajakirjanduses.
20.07.1939
Tallinnasse saabub Jaapani saadik Ōtaka Shōjirō Jaapani saadik Ōtaka Kadrioru lossis volikirjade üleandmisel. Foto: EFA.124.A.12.2
Tallinnasse saabub Jaapani saadik Ōtaka Shōjirō, kes annab üle oma volikirjad. Teda saadab sõjaväeatašee kolonelleitnant Onouchi Hiroshi. Volikirjade esitamise järel külastavad Jaapani esindajad Kohtla-Järvet, Kiviõli, Narvat ja Tartut.
08.12.1939
Jaapan avab diplomaatilise esinduse Tallinnas Uudis Jaapani saatkonna avamise kohta Tallinnas
Asjuriks saab 1. sekretär Shimada Shigeru. Esindus suleti 08.08.1940 ja Shimada lahkus Eestist 04.09.1940.

Protokoll Tallinna Tolliinspektsioonile (Allikas: ERA.957.7.476.)

Protokoll Tallinna Tolliinspektsioonile. Foto: ERA.957.7.476.

SHIMADA’t puudutav kiri Alfred Ruthelt Välisministeeriumile. (Allikas: ERA.957.7.476.)

Alfred Ruthe kiri Välisministeeriumile Shimada Shigeru kohta. Foto: ERA.957.7.476.

Shigeru Shimada 1931. aastal (Allikas: Jaapani Välisministeeriumi arhiiv S6.6.10)

Shigeru Shimada 1931. aastal. Foto: Jaapani Välisministeeriumi arhiiv S6.6.10

06.08.1940
Aukonsulaadi sulgemine Vaade Dairenile 1940. aastatel. Foto: https://jbh.17qq.com/article/ndmmccglv_p3.html
Alfred Ruthe saadab kirja Jaapani välisminister Matsuoka’le öeldes, et ta ei kavatse Eesti aukonsulaati sulgeda, kuna ei tunnusta Nõukogude okupatsiooni Eestis. Pärast kirjavahetust kohalike võimude ja Nõukogude Liidu konsuliga teatab Ruthe 16. novembril 1940 Kwantungi Liisitud Territooriumi kubernerile, et aukonsulaat suletakse ja selle varad antakse üle.
22.02.1957
Tartu Ülikoolis hakkab jaapani keelt õpetama Pent Nurmekund Tartu Riikliku Ülikooli saksa keele kateedri vanemõpetaja Pent Nurmekund. Foto: EFA.360.0.83543
Tänapäeval saab jaapani keelt õppida erinevatel tasemetel mitmetes haridusasutustes (nt keskkooli tasemel Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis ja kõrghariduse tasemel Tartu ja Tallinna ülikoolides).
1963
Evald Okas "Hirošima" Evald Okas “Hiroshima”. Foto: http://mona.ee/okas-parnus-ja-hiroshimas-2/
Kunstnik Evald Okase loomereisist Jaapanisse sündis üks tema tuntumaid aatompommi ohvritele pühendatud teoseid “Hirošima”.
10.-24.10.1964
Tokio suveolümpiamängud Tokio olümpiamängudest osavõtjad (vasakult) Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilane Ants Väravas, korvpallur Jaak Lipso, Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilane kümnevõistleja Rein Aun, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi õpilane keskmaajooksja Rein Tõlp ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilane 800 m jooksja Laine Erik. Foto: EFA.204.0.65723
Nõukogude Liidu koondises võitsid medalid kergejõustiklane Rein Aun (hõbe) ja korvpallur Jaak Lipso (hõbe).

Jaak Lipso 1973. (Allikas EFA.344.0.84434)

Jaak Lipso 1973. Foto: EFA.344.0.84434

Rein Aun Tokios 1964. (Allikas: EFA.204.0.73526)

Rein Aun Tokios 1964. Foto: EFA.204.0.73526

september 1969
Kultuuri- ja sõprusühingutevahelised kontaktid
Nõukogude perioodil asendusid senised diplomaatilised suhted mitmesuguste kultuuri- ja sõprusühingute kontaktidega.

Teine suhtlusvaldkond oli ametiühingute liinis: Jaapani taksojuhtide ametiühingu “Zenjiko” delegatsioon aastal 1986 külas Paide Autobaasis nr. 10. Keskel autobaasi direktor Enn Sarap.

Jaapani taksojuhtide ametiühing. Foto: EFA.423.0.134836, A. Luhasalu

06.09.1991
Ametlike suhete taastamine Jaapani asevälisminister Suzuki Muneo ja välisminister Lennart Meri allkirjastavad dokumendi diplomaatiliste suhete taastamisest 10.10.1991. Foto: välisministeerium
Erivolitustega suursaadik Arai Hirokazu andis Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamise kohta. 10.10.1991 allkirjastasid Jaapani asevälisminister Suzuki Muneo ja välisminister Lennart Meri dokumendi diplomaatiliste suhete taastamisest.
juuli 1992
Jaapani-Eesti sõprusühingu asutamine JEFA logo
Sirje ja Yoichi Okada eestvõttel asutati Hokkaidol Jaapani-Eesti sõprusühing. 1995. aasta juulis kutsus ühing Ellerheina tütarlastekoori esinema Sapporosse, Kushirosse ja mujale Hokkaidole. See on vaid üks paljudest Sõprusühingu korraldatud üritustest. Tokyo filiaal asutati 1998. aastal.

Yoichi ja Sirje Okada Eesti saatkonna pidulikul avamisel 24.03.1997 (Allikas: erakogu)

Yoichi ja Sirje Okada Eesti saatkonna pidulikul avamisel 24.03.1997. Foto: erakogu

01.01.1993
Tallinnas avatakse Jaapani saatkond Jaapani Suursaatkonna hoone Tallinnas Harju tn 6. Foto: Jaapani Suursaatkond Eestis
1995
Tütarlastekoor Ellerhein Esimene Eesti suursaadik Jaapanis Mark Sinisoo tervitab kooriliikmeid 2000.a. Tema onu oli sõjaeelne Jaapani aukonsul Voldemar Puhk. Foto: erakogu
Tütarlastekooril Ellerhein on Jaapaniga eriline suhe: erinevas koosseisus on nad Jaapanit külastanud kolm korda. Esimene kokkupuude oli juba 1994, mis oli küll virtuaalne esinemine helilindi vahendusel. Päris kontsert toimus 1995, sh võideti „Takarazuka’95" koorifestivali grand prix.
2000. aastal anti viie nädala jooksul kokku kontserti (Tokiost Kagoshimani). Viimati käidi Jaapanis 2009. aastal. Kohalikud plaadifirmad on välja andnud viis Ellerheina CD-d.

Dirigent Tiia-Ester Loitmele omistati 2008 kahe riigi vaheliste kultuurisidemete arendamise eest Jaapani Tõusva Päikese ordeni 4. järk.
Esimene Eesti suursaadik Jaapanis Mark Sinisoo tervitab kooriliikmeid 2000.a. Tema onu oli sõjaeelne Jaapani aukonsul Voldemar Puhk. (erakogu)

Ellerheina koos Kiyomizu templis Kyōtos. (Allikas: erakogu).

Ellerheina koorilauljad uudistavad Kyōtos maiko’sid (Allikas: erakogu).

04.03.1996
Tokios avatakse Eesti saatkond Saatkonna pidulik avamine Eesti lipu heiskamisega, käsundusohvitser Jaanus Elvre, juures seisavad president Lennart Meri ja ajutine asjur Heikki Vallaste. Foto: Eesti saatkond Tokios
Tokios avatakse Eesti saatkond (Akasaka linnaosas). Esimene ajutine asjur oli Heikki Vallaste.

Rühm Jaapanis elanud eestlasi saatkonna ees pidulikul avamisel 24.03.1997

Rühm Jaapanis elanud eestlasi saatkonna ees pidulikul avamisel 24.03.1997

President Lennart Meri sissekanne saatkonna avamise puhul Tokios 24. märtsil 1997.

President Lennart Meri sissekanne saatkonna avamise puhul Tokios 24. märtsil 1997.

Yoichi Okada, Lennart Meri, Helle Meri ja sõprusühingu president Masatoshi Nakamura. Foto: erakogu

07.-22.02.1998
Taliolümpiamängudel Naganos osaleb 20 Eesti sportlast Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Foto: Toomas Huik, allikas: https://sport.postimees.ee/192082/mae-ja-veerpalu-lahevad-omile-muute-murdma
Murdmaasuusatajad Jaak Mae ja Andrus Veerpalu jõudsid 10 km klassikalises sõidustiilis vastavalt 6. ja 8. kohale. Jaak Mae tulemus oli Eesti koondise jaoks Nagano olümpiamängude parim.
01.08.2002
Eesti saatkonna uus asukoht Saatkonna hoone alates 2002. aastast (Jingumae 2-6-15, Shibuya)
Eesti saatkond Tokios asub alates 2002. aastast Shibuya linnajaos (Jingumae 2-6-15, Shibuya).
oktoober-november 2004
Vabariigi President Arnold Rüütel visiidil Jaapanis President Arnold Rüütel visiidil Jaapanis. Foto: VPK
President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel sõidavad 30. oktoobril ametlikule töövisiidile Jaapanisse. Visiidi käigus on kõne all Eesti ja Jaapani suhted kahepoolsel tasandil. Erilise tähelepanu all on vastastikuse majanduskoostöö arendamine. Visiidi raames kohtub Vabariigi President Tema Majesteedi Akihito ja Keisrinna Michiko'ga, Jaapani peaministri Koizumi Junichiro'ga ning välisministri Machimura Nobutaka'ga. Samuti toimusid kohtumised Jaapani majandusorganisatsioonide ja suurfirmade juhtidega. Lisaks peab president Rüütel avakõne EASi ja saatkonna korraldatud äriseminaril "Welcome to Estonia". Riigipead saadavad visiidil majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip ja Eesti Panga president Vahur Kraft, samuti 22-liikmeline äridelegatsioon.
24.-25.05.2007
Keiser Akihito ja keisrinna Michiko külastavad Eestit Keiser Akihito ja keisrinna Michiko külastavad Eestit
Keiser Akihito kohtus Kadriorus Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Pärast kohtumist toimus Jaapani keisri ja keisrinna auks ametlik lõunasöök. Pärastlõunal külastas Jaapani keisripaar Tallinna lauluväljakul toimuvat vabaõhukontserti „Rõõm laulust”. Õhtul tervitasid keiser ja keisrinna Tallinna raekojas Jaapani-Eesti suhete edendajaid. 22.05.2007 tunnustas Eesti keiser Akihito’t Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgiga.

Jaapani keiserliku paari ajaloolise visiidi ühe osana toimus 24.05.2007 Tallinna Lauluväljakul kontsert “Rõõm laulust”, millel esines selleks puhuks loodud 3000 lauljast koosnev ühendkoor. Sellise väikese laulupeoga tutvustas Eesti külalistele oma unikaalset laulutraditsiooni.

Fotod: Välisministeerium

Foto: Andrus Eesmaa. Foto: Järva Teataja

märts 2010
Sumomaadleja Baruto 把瑠都 (Kaido Höövelson) saab ōzeki tiitli Baruto tseremoniaalne sumopõll (keshō-mawashi), mille kujundasid K. Lees ja H. Prunsvelt.
Baruto debüteeris sumoringis 2004. aasta mais. 2012. aasta jaanuaris võitis ta teise eurooplasena Tōkyō turniiri (Hatsu-basho) ning pälvis keisri ja peaministri karika. Pärast sumokarjääri lõppu 2013. a tegeles Höövelson Jaapanis meelelahutusäri ja sportliku vabavõitlusega. Alates 2019. aastast on Höövelson Riigikogu liige ja ühtlasi Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees. Talle on omistatud Valgetähe III klassi teenetemärk (2012).

Erafoto, turniirivõidu tähistamine Onoe sumoklubis (heya)

Erafoto: 8. veebruaril 2014 a. toimus karjääri lõpetamine patsilõikamise tseremooniaga. (Yokozuna Hakuho patsi lõikamas)

Erafoto: 8. veebruaril 2014 a.  toimus karjääri lõpetamine patsilõikamise tseremooniaga. (Yokozuna Hakuho patsi lõikamas).

06.10. 2011
Osakas alustab tööd Eesti aukonsul Harada Tachichiro Aukonsuli büroo pidulik avamine (3-4-12 Honmachi, Chuo-ku, Osaka)
Avamisüritusel osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja suursaadik Jaapanis Toivo Tasa.

Aukonsul Harada on edukas ja lugupeetud ettevõtja. Ta on traditsiooniliste kondiitritoodete ja toitlustusasutuste firma Chidoriya Soke ING asutajate järeltulija ning ettevõtte omanik. See ettevõte alustas tegevust 1630. aastal. Harada on lõpetanud majanduse erialal maineka Keio ülikooli Tokios ning täiendanud ennast Hamburgis ja Londonis. Aukonsul kuulub ka mitmete Kansai ettevõtlusorganisatsioonide juhatustesse ja on aktiivne Rotary klubi liige.

märts 2014
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves külastab koos abikaasa Evelin Ilvesega Jaapanit President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves kohtusid Tokios Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko'ga. Foto: Raigo Pajula
juuli 2014
Parlamendi Nõunikekoja president Yamazaki Masaaki külastab Eestit YAMAZAKI Masaaki, tõlk MIYANO Eri ja Eiki Nestor. Foto: https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xii-riigikogu/xii-riigikogu-juhatus/riigikogu-esimees-eiki-nestor-1/kohtumine-jaapani-parlamendi-ulemkoja-esimehe-masaaki-yamazaki-ja-teda-saatva-delegatsiooniga/
september 2015
Paavo Järvi saab Jaapani Rahvusringhäälingu (NHK) sümfooniaorkestri peadirigendiks NHK kontsert Tallinnas. Foto: ETV
Jaapani Rahvusringhäälingu (NHK) sümfooniaorkestri 2020. aasta Euroopa turnee algas Tallinnast.

2020 veebruaris, napilt enne maailma lukkukeeramist külastas Tallinnat NHK sümfooniaorkester, alustades just siit oma Euroopa-tuuri. Ligi sajandipikkuse ajalooga väärikat orkestrit juhatab nüüd juba kuuendat hooaega Paavo Järvi, kelle side Jaapani muusikutega on erakordselt vahetu ja tundlik. Kontserdil osales solistina maailmakuulus Argentiina tšellist Sol Gabetta.  Kontserdil kõlasid Robert Schumanni Tšellokontsert, Jaapani ühe tuntuima helilooja Toru Takemitsu “How slow the Wind” ja kummardusena siinsele publikule Heino Elleri “Kodumaine viis.

Lisaks juhatab maestro Järvi Eesti Festivaliorkestrit, mis tegi kontserttuuri Jaapanis 2019.

EFO kontsert Suntory Hallis. Paavo Järvi koos solist Midoriga.

EFO kontsert Suntory Hallis. Paavo Järvi koos solist Midoriga.

aprill 2016
Eesti peaminister Taavi Rõivas kohtub Jaapani peaminister Abe Shinzō’ga Tokios Eesti peaminister Taavi Rõivas kohtub Jaapani peaminister Abe Shinzō’ga Tokios. Foto: Riigikantselei
12.01.2018
Peaminister Abe Shinzō külastas esimese Jaapani valitsusjuhina Eestit Jaapani peaminister Abe Shinzō külastas esimese valitsusjuhina Eestit. Foto: Riigikantselei
Jaapani delegatsioon kohtus president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega.

Foto: Riigikantselei

mai 2018
Kaitseminister Onodera Itsunori Eestis Kaitseministrid vahetamas Daruma nukke. Foto: Kaitseministeerium
Jaapan liitub NATO küberkaitsekoostöö keskusega Tallinnas.
23.08-27.08.2018
Eesti eriprogramm Hiroshima Animafestivalil Priit Pärna kujundatud HAFFi 2018 Eesti eriprogrammi logo koos festivalimaskotiga Lappy
23.- 27. augustini Jaapanis toimuv Hiroshima Animafilmide Festival (HAFF) koostas mahuka (üle 300) ülevaate Eesti animafilmidest, mis koondab nii režissööride autoriprogramme, kommertsanimatsioone, teleseriaale, täispikki animafilme kui ka animadokke. Mitte kunagi pole välismaal Eesti animatsioone või üldse Eesti filme sellises mahus näidatud.

Hiroshima Animafilmide Festival on üks vanimaid ning olulisimaid animafilmisündmusi Aasias ja kogu maailmas, mis toimub iga kahe aasta tagant. Sündmus toimus Eesti Vabariik 100 rahvusvahelise programmi raames.

Vaata lisaks

september 2018
Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontsertreis Jaapanis RAMi Facebooki lehe ekraanitõmmis
Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontsertreis Jaapanis oli aasta kultuuri tähtsündmus. RAM täitis oma asutaja, Gustav Ernesaksa, kunagise unistuse laulda Jaapanis. Kõige tähtsam kontsert, Sibeliuse Finlandia, esitati koos Soome solistide ja Jaapani rahvusringhäälingu NHK sümfooniaorkestriga. Kontsert toimus NKK kontserdimajas ja seda dirigeeris Paavo Järvi.

Lisaks toimus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raames KUMU organiseeritud Kaljo Põllu näitus Okuni pühamus (Shizuoka, 2018) ja Sakus (Nagano, 2019) ning osalemine EL filmi-ja kirjandusfestivalidel.

13.12.2018
Suursaadik Väino Reinarti volikirja üleandmine Suursaadik Väino Reinarti volikirja üleandmine keiser Akihitole (13.12.2018). Keisrikoja kantselei Kunaicho, 2018

Traditsiooniliselt saab volikirja-tseremoonia alguse Tokio jaamast, kuhu keisrikoja esindajad välisriigi saadikule hobuste ja tõldadega vastu tulevad.

Traditsiooniliselt saab volikirja-tseremoonia alguse Tokio jaamast, kuhu keisrikoja esindajad välisriigi saadikule hobuste ja tõldadega vastu tulevad. Foto: Keisrikoja kantselei (Kunaicho, 2018) 

Vaata lisaks

mai 2019
Koostöö Saku valla ja Jaapani Saku linna vahel on kestnud pikki aastaid Saku vallavolikogu esimees Tiit Vahenõmm ja linnapea Seiji Yanagida vahetavad leppeid 01.05.2019 (Reiwa ajastu algus)
2007. aastal jõuti esmase koostöölepingu sõlmimiseni, 2019. aastal Reiwa ajastu esimesel päeval uuendati suhteid.
16.10.2019
Jaapani suursaadik hr Kitaoka Hajime andis üle volikirjad Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile Jaapani suursaadik T.E. hr KITAOKA Hajime andis üle volikirjad Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile. Foto: VPK

Suursaadiku muljed

Minu varasem kokkupuude Eestiga ulatub 25 aastat tagasi kui külastasin aeg-ajalt Eestit töötades Jaapani diplomaadina Soomes. Sel ajal ei olnud Eestis veel Jaapani suursaadikut ja seetõttu aitasin ma Eestis olevat konsulaati nende töös. Ma mäletan sellest ajast, kuidas mind võlus kaunis ja lummav Tallinna vanalinn oma keskaegse pärandiga. Seetõttu tunnen, et mul on kõige õigem öelda, et ma mitte ei saabunud just Eestisse, vaid et tulin Eestisse tagasi.

oktoober 2019
Keiser Naruhito troonileastumise tseremoonia Vabariigi President Kersti Kaljulaid osales keiser Naruhito troonile astumise tseremoonial (即位の礼, Sokui no rei) Tokios. Foto: VPK (22.10.2019)
Vabariigi President Kersti Kaljulaid osales keiser Naruhito troonile astumise tseremoonial (即位の礼, Sokui no rei) Tokios.
27.10.2019
Ott Tänak ja Martin Järveoja tulevad Toyota Gazoo Racing WRT meeskonnas autoralli (WRC) maailmameistriteks Foto: Toyota Gazoo kodulehe kuvatõmmis

Kohtumine oma Jaapani fännidega Fuji Speedway ringrajal.

veebruar 2020
Peaminister Jüri Ratase ametlik töövisiit Jaapanisse koos äridelegatsiooniga Delegatsioonide kohtumine. Foto: Riigikantselei

Tokio Kasumigaseki valitsuskvartal lipuehteis 10.13.02

Tokio Kasumigaseki valitsuskvartal lipuehteis 10.13.02. Foto: Riigikantselei

Peaministri kantseleis oli üles rivistatud auvahtkond

Peaministri kantseleis oli üles rivistatud auvahtkond. Foto: Riigikantselei

Vabariigi aastapäeva kutse

Vabariigi aastapäeva kutse

Kasutatud kirjanduse loetelu

  • Habicht, Toomas. (1988). Jaapani-Eesti suhted 1918-1940. Diplomitöö. Tartu ülikool.
  • Klaassen, Olaf-Mihkel. (1977-1988). Eesti ja Jaapan 1918-1939: artiklite käsikirjad. Säilik.
  • Komori, Hiromi. (2011). Mälu ja tunnustamine. 2011 kui kahekordne tähtaasta Jaapani ja Eesti suhetes. Tuna, 2011(4).
  • Momose, Hiroshi. (1989). Japan’s Policy Toward Small States Between the Two World Wars. Tsuda College International and Cultural Studies, 2, 119-133.
  • Onodera, Yuriko. (2007). Kindral, kes ei soovinud sõda. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
  • Onaka, Makoto. (2005). The Relationship between the Baltic States and Japan during the Interwar Period. Journal of Baltic Studies, 36(4), 408-422.
  • Toom [=Selart], Ene. (2001). The Fate of the Estonian Honorary Consulate in Dairen (1934-1940). Hokuōshi Kenkyū, 11, 65-77.